Antud magistritöö käigus loodi töötav prototüüp, mida saab programmeerida riistvarakirjelduse keeles ja on sobiv Boebot roboti juhtseadmeks. Prototüübile koostati riistvarakirjelduse keeles pehmetuumalise protsessoriga konfiguratsioon, mida saab programmeerida C keeles, ning on ette nähtud õppeaine „Sissejuhatus erialasse“ praktikumide läbiviimiseks. Loodud konfiguratsiooni suhtlus kasutajaga käib juhtmevabalt kasutades Bluetooth tehnoloogiat. Lisaks loodi graafiline kasutajaliides mis võimaldab praktikumides osalejal loodud koodi kompileerida ja saadud tulemus prototüüpi laadida.
Sellega on töös täidetud sissejuhatuses esitatud ülesanne püstitus koos kõigi tingimustega. Samuti on täidetud kõik kitsendavad tingimused.
Töö esimeses etapis valiti juhtmevaba tehnoloogia ja sobiv moodul selle kasutamiseks. Seejärel valiti sobilik FPGA arendusplaat juhtseadmele ja pehmetuumaline protsessor selle konfigureerimiseks. Kirjeldati millised komponendid lisati pehmetuumalisele protsessorile. Lõpetuseks valiti lisakomponendid, ning koostati juhtseadme skeem. Esimene etapp lõppes prototüübi valmistamisega.
Töö teises etapis koostati juhtseadmele alglaadur, mis suhtleb kasutajaliidesega ja võimaldab kasutajaprogrammi laadimist ning käivitamist. Selleks koostati protokoll alglaaduri ja kasutajaliidese vaheliseks suhtluseks. Samuti loodi komplekt lisafunktsioone võimaldamaks kasutajaprogrammile ligipääsu roboti komponentidele. Kirjeldati mismoodi on jagatud mälu, ning mismoodi võimaldatakse kasutajaprogrammile ligipääs lisafunktsioonidele. Seejärel selgitati millised lisafailid on vajalikud kasutajaprogrammi kompileerimiseks. Lisaks sellele toodi näide kasutajaprogrammi kohta koos seletustega.
Töö kolmandas etapis valiti tarkvaraline platvorm kasutajaliides koostamiseks ja leiti sobiv teek juhtmevaba ühenduse kasutamiseks. Tarkvaraliseks platvormiks sai valitud Java ja BT mooduli kasutamiseks valiti Bluecove teek. Seejärel kirjeldati tegevused, mida kasutajaliides peab võimaldama. Nõuete baasil koostati graafilised liidesed, ning lisati neile vajalik funktsionaalsus. Lõpetuseks kirjeldati loodud liideste kasutamist.
Töö neljandas etapis sooritati lisatööd, mis oli vaja läbi viia pärast töötava prototüübi ja liideste valmimist. Esmalt koostati juhendid ja pakendati tarkvara praktikumides kasutamiseks. Loodi näidisprogrammid, arvestades praktikumis sooritatavaid ülesandeid ja olemasolevat andurite komplekti. Valmiskomplekti testiti bakalaureuseõppe tudengite praktikumides. Saadud tagasisidet kasutati komplekti parendamiseks. Lisaks kontrolliti prototüübi voolutarvet, mille tulemused on vajalikud planeeritud akukomplekti väljavahetamiseks.
Töö käigus valmistati ainult üks töötav seade, praktikumide jaoks tuleb neid veel juurde toota. Selleks vajalikku trükkplaadi joonist töö käigus ei loodud.
Töö oli mahukas ja mitmetahuline, hõlmates suure osa magistriõppes õpitust, andes autorile suurepärase võimaluse värskelt omandatud teadmiste praktiliseks rakendamiseks.
